ROGAINI II EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED

NÕVA 2005

Veteranide segavõistkonnad

  I koht  MONA-X  Läti   222 punkti  (Baiba Ozola, Andris Kosmachevs).   Üldjärjestuses 11.koht

 II koht    Tšehhi   206 punkti (Milada Klapkova, Michal Klapka).                 Üldjärjestuses 16.koht

III koht  1960  Eesti  205 punkti   (Marje Viirmann, Eduard Pukkonen).        Üldjärjestuses 17.koht

Meie poolt  läbitud teekond ( 43 punkti 102km)

Võistkondade punktisaak tundide kaupa

Meie võiskonna keskmine kiirus etappide kaupa

Tehtud rumalused ja ettetulnud suuremad takistused:

1. Läbimatu soo KP 48 ja KP 68 vahel. Tuli minna ringi. Etapi valisime seepärast, et vähendada sooetappide kogupikkust (näit. KP 48-77-73). Mõte oli hea.

2. Häving minekul KP-st 38  KP-sse 46. Hooletus keskööl teekäänakute jälgimisel. Panime õigest kohast ca 1,2km mööda. Põhjus: lobisemine ja tähelepanu kaotamine öösel kõvas vihmasajus. Hakkasime lõikama mööda sihti lääne poole ja sattusime tol hetkel "kurat teab kuhu". Tulemus: 1,5 tundi müttamist rõvedas tihnikus/soos tugeva vihmasajuga. Esimesele teele jõudes ei julgenud rohkem riskida ja hoidsime suuna edelasse. Kui saime end kaardil paika, oli hilja tagasi minna KP-sse 46. Seega jäid võtmata kerged punktid KP 46 ja KP 50.

SELLE VEAGA KAOTASIME EUROOPA MEISTRI TIITLI

Kuid hea, et niigi läks.

3. Takerdumine Tusari olematu talukoha juures KP 34 ja KP 26 vahel. Seal pidi kaardi järgi olema tee, kuid oli soine väga rasketi läbitav tuulemurd. Aeg jooksis kokku ja tegemata jäid punktid 32, 40, 23. Tagantjärgi mõeldes oleks siiski jõudnud võtta KP 23 - teise koha punkti. Oleks..., kuid see ei maksa midagi.

KOKKUVÕTTEKS

Võib öelda, et tegime omaarust hea ja täiesti teostatava plaani ca 225 punkti peale. Keskuse külastamine peale esimest 7,5 tunnist Tänavjärve ringi oli väga kosutav. Soe supp, uued kuivad riided, varustuse täiendamine mõjusid positiivselt. Kaotatud aja (50min) tegime hiljem kindlasti tagasi.

Rogaini maastik oli suurepärane - vaheldusrikas ja huvitav. Paljud KP-d asusid imeilusates kohtades. Oli nii ilu kui valu, mida üks rogain peakski pakkuma.

Korraldus oli tasemel.

Ja medal oli ilus.

Tänud tegijatele.

Eduard

Artikkel ajakirjas "Orienteeruja" 

Veteranide vintsutused Nõval

Võistkond 1960/KEKRSK  (Marje Viirmann, Eduard Pukkonen)

Esmakordselt 24-tunnisele rogainile minejal on ees palju teadmatust, palju küsimusi nii enesele kui teistele. Kuidas riietuda (sh jalanõud), mida süüa, kui palju liikuda jne. Olime Marjega mõlemad selles seiklusmängus algajad, temal tipporienteeruja, minul 8-tunniste rogainide ja raskemate (mägi)matkade kogemus. Kuid eesmärgiks oli ikkagi veteranide segapaaride klass võita, sest nii sobivat võimalust Euroopa meistriks tulla leiab harva. Suurimateks konkurentideks pidasime kogemustega Peraküla Kruppi (Vettik-Minn) ning lätlasi (Ozola-Kosmachevs).

Toit

Eelmise aasta rogaini võitja Kaido Hallik kirjutas “Orienteerujas”, et neil oli Kaire Ruuliga kaasas olnud 32(!) võileiba ja 9(!) liitrit jooki. Lisaks veel hulgaliselt banaane ja palju muudki, mis kõik kokku tundus uskumatult suure kogusena.  Hea võimalus toiduratsiooni täpsustamiseks tekkis võistluseelse päeva õhtul Rademari poes, kus sisseoste tegi “vana kala” Margus Klementsov. Joogiküsimusele vastas ta, et Reha ei pidavat üldse jooma ja võileibu ei võta nad ka kaasa. Jaanus ei pidavat ka midagi sööma, välja arvatud ehk mõni pannkook....

Kuna Margusel olid endal peod energiabatoone ja muud spordidopingut täis, siis järgisin tema eeskuju, mida takkajärgi vaid kiidaks. Söögist oli meil veel mõlemal 4 topeltvõileiba, paar banaani, natuke magusat ja pähklisegu. Jooki kulus mõlemal 2-2,5 liitrit. Kuid siikohal tuleb märkida, et me külastasime peale esimest 7,5-tunnist ringi võistluskeskust, kus saime sooja suppi ja teed.

Riietus

Riietuse olulisemaks osaks on rogainil vist jalanõud ning eelmise aasta Reha-Klementsov ebaõnnestumisest õppides ka aluspüksid. Vihmaga oli õhtul ja öösel külm, natuke paremaks tegi olukorra korralik pontšo. Veteranidele soovitaks veel ka toega seljavööd ning jalapaistetust vähendavaid elastikpõlvikuid. Jalanõudest olid sobivad tavalised jooksutossud, mis pidasid karmile katsumusele üllatavalt hästi vastu.

Võistlus

Planeerisime kohe alguses teha kaks ringi, kokku ca 90 kilomeetrit ja 220-225 punkti. Selline plaan võimaldas osa varustusest jätta keskusesse, samuti jäi võimalus riiete ja jalanõude vahetuseks, mis osutus hiljem väga vajalikuks. Idapoolsel ehk Tänavjärve ringil jooksime planeeritust rohkem. Marje samm oli rogaini jaoks liialt ilus ja natuke kiirevõitu, kuid teisiti ta ei osanud. Pikki rabalõike püüdsime vältida, eelistasime liikuda piki rannaluiteid (KP-sse 73). Esimene suurem takistus tekkis raba ületamisel KP-st 48 KP-sse 68, kus ette jäid  läbimatud soolõigud. Poole meetri sügavuse vee all oli õõtsik, mis inimest ei kandnud. Läksime lääne poolt ringiga, kuid parandus tagasi itta tõi kaasa mitmesajameetrise vea. 

Pärast võistluskeskusest lahkumist, ca 8 tundi peale starti tundsime uutes kuivades riietes end üsna hästi. Kuid seda lõbu ei olnud kauaks, sest Marjel tegid puusad ja jalad juba 10 tunnil põrguvalu, mille leevendamiseks määris ta end hobuse salviga (!?). Korraks tundus, et meie jaoks hakkab rogain seekord lõppema, Marje oli ka ise ootamatult raskest olukorrast ebameeldivalt üllatunud. Siiski liikusime edasi, kuid jooksmist, mis oleks keha vihmasajus natukenegi soojendanud, jäi aina vähemaks. Peale 12 tundi me ainult käisime.

Suur eksimus tuli siis, kui seda kõige vähem ootasime. Peale KP38 liikusime KP46 poole, kus tuli jälgida vaid teekäänakuid. Marje võitles enda ja oma valutavate jalgadega. Jutustasin talle külmas vihmasajus 20 aastat vana loo talvisest Beluhha mäetipu (4506m) vallutamisest Altais, kus üliohtlik ja karm päev lõppes veel hästi – vaid kaks inimest murdsid jala. Loo moraal oli selles, et suurt valu on võimalik tuimaks kõndida.

Kuna vihma sadas nagu oavarrest ja lambiga ei näinud kaugemale kümnest meetrist, kaotasime jutustamisega ajataju ja ei fikseerinud teekäänakuid. Hetkega olime edasi liikunud 1,5km, mis tundus uskumatuna. Üritasime parandada tehtud viga väikese lõikamisega ja sattusime “eikuhugi”, so tihnikute, raiesmike ja triiki vett täis metsaveoteede keskele, kust kerget väljapääsu polnud loota. Ja vihma muudkui valas.

Lõpuks jõudsime väikesele metsateele KP46-st KP71 poole, kuid asukoht oli vaid aimatav, mistõttu võtsime suuna edelasse ja peagi olime kaardil tagasi. Kaotust tuli ca 1,2 tundi, lisaks jäi võtmata 9 punkti (KP46 ja KP50).

Järgmine raskusi tekitanud punkt oli esialgu lihtsana näiv KP35. Hooletu pealeminek Roosta kämpingu nurgast ei andnud kiiret tulemust. Seda KP-d olid juba tükk aega tulutult otsinud vähemalt kolm võistkonda, enamus neist lätlased. Kammisime koos kõiki võimalikke ninasid oma 15-20 minutit. SI pulga erinevus EMITist ilmnes siis, kui lõpuks leitud punktist üle metsa kostnud piiksu peale kõik naabervõistlejad kokku jooksid. Hiljem oli kuulda, et see punkt jäi nii mõnelgi võistkonnal leidmata, nagu ka KP43.

Saviralli lõpus KP-s 59 tegime kiire arvestuse, et ülejäänud viie KP (kokku 14 punkti) võtmiseks oli meil 11,5 km jaoks varuks 3 tundi. See aeg tundus napilt piisav olema. Kuid rogaini kaardid on täis üllatusi ning seegi ilus plaan jooksis liiva minekul KP-sse 26, kui olematu Tusari talu juurest viivat teed ei õnnestunud leida (seda lihtsalt polnud). Üliaeglaselt soise tuulemurru-raiesmiku läbimine tühjendas ajaressursi, mispeale tuli teha valus otsus otse finišisse liikuda.  Kaotasime veel 9 punkti.

Statistika ja taktika

22 tunni ja 40 min jooksul (maha on arvestatud 50min viibimist võistluskeskuses ning 30 min enneaegset finišeerimist) läbisime 102km, seega tuli keskmiseks kiiruseks 13,7 min/km. 24 tunni jooksul sai läbitud  keskmiselt 4,25 km tunnis. Kiiruse erinevusi etappide kaupa näeb jooniselt 1. Esikoha saanud Läti võistkond võistluskeskuses ei käinud, tšehhid viibisid seal üle tunni. Medalikolmiku punktisaak tundide kaupa on toodud joonisel 2. Ise arvame, et tegime mõistliku plaani – tehnilisema ja raskema osa jätsime algusesse, pikad teelõigud ööseks, ei loobunud soojast supist ja kuivadest riietest võistluse keskel.

Kokkuvõtteks

24-tunnine rogain andis ootamatult suure emotsionaalse laengu, mida jätkus nädalateks. Keha taastumine võttis erinevalt aega. Kahju oli sellest, et tugev konkurent Peraküla Krupp pidi Andres Minni haigestumise tõttu katkestama, nüüd me ei teagi, kumb kõvem on. Samuti tahaks esile tõsta võistkonda Tuuletallajad (Vellerind-Kimmel), kelle tulemused on ilmselt jäänud nurkliku orienteerumise taha. 

Eduard Pukkonen