Toila ja Vaivara valdade ja Sillamäe linna rahvastik

Toila vald asub Ida-Virumaa maakonna põhjosas, piirneb Jõhvi ja Illuka valla ning Sillamäe linnaga. Toila vallas elab 2003 aasta seisuga 2328 inimest (ESA andmed). Valla elanike arv on püsinud stabiilsena vähemalt kogu taasiseseisvusaja. Negatiivse iive tõttu on elanike arv siiski igal aastal mõne inimese võrra vähenenud. Eestile suhteliselt harvana on Toila vallas hiljuti olnud ka paar positiivse iivega aastat, näiteks 2000. aastal oli see 3 ning 2002. aastal 7. Siiski on 0-14 aastaste arv 1989 aastaga võrreldes vähenenud 2003. aastaks 242 inimese võrra. Kui 1989. aastal oli 0-14 aastaste osakaal 27 %, siis 2003. aastal oli see 18,3 % langenud. 15-64 aastaste elanike arv on püsinud suhteliselt stabiilsena ning moodustas 2003. aastal 67 % valla elanike arvust. Küll on aga pidevalt suurenenud 65 ja vanema ealiste osakaal. 1989 aastal oli sellesse vanusegruppi kuuluvaid inimesi 221, mis moodustas vaid 9 % rahvastikust, kuid 2003 aastaks oli nende arv juba 341 ehk 14,6 % tõusnud. Ülalpeetavate määr Toila vallas oli 2003 aasta seisuga 49,1 %, mis on väikseim planeeringu piirkonnas. Naiste osakaal oli Toila valla elanike hulgas 2003. aastal 52,3 % ja meeste oma vastavalt 47,7 %. Rahvastiku vanuseline struktuur on toodud joonisel 1.

Toila valla pindala on 159,66 km². Suuremad asulad on Toila ja Voka alevikud ning Konju ja Martsa küla. Valla põhjaosa on tihedasti asustatud, valla lõunaosas asuvad aga hõreda asustusega Alutaguse metsad. Keskmine asustustihedus vallas on 14,6 elanikku km² kohta (Maa-ameti andmed, 2001).

2002. aastal sündis Toila vallas 28 last. Täpsemad andmed sündide kohta aastate lõikes on toodud joonisel 2. 2002. aastal abiellus siin 22 inimest ning lahutas 12 inimest. Samal aastal suri 21 inimest.

Vallas töötab üks eesti õppekeelega gümnaasium, selle filiaalidena on algklassid Voka alevikus (Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed, 2002). Valla elanikke teenindavad kaks raamatukogu, milledel on 765 lugejat (Eesti Rahvusraamatukogu andmed, 2002). Toilas asub valla Spordi- ja kultuurikeskus ning Vokas staadion. Hulgaliselt teenuseid vabaaja viitmiseks pakub Toila sanatoorium.

Demograafilise tööturu indeks on Toila vallas 2003 aastate andmete kohaselt 1,27. Viimastel aastatel on kasvanud inimeste hulk, kellel on raskusi toimetulekuga. Nii on aasta aastalt kasvanud esitatud taotluste arv toimetuleku toetuse saamiseks. Kui 1997. aastal oli see 1000 elaniku kohta 133, siis 2001. aastal juba 431. 2002 aastal vähenes see 312-ni. 2001. aastal maksis Toila vald toimetuleku toetusi 1001 korral kogusummas 710260 krooni. Täpsemad andmed on toodud tabelis 1.

Valla elanikest on Eesti kodakondsus 2167 inimesel ehk koguni 93 % valla elanikest. Vene kodakondsus on 229 inimesel.

Vaivara vald asub Ida-Virumaa maakonna kirdeosas Sillamäe ja Narva linna vahel. Vaivara vallas elas 2003 aasta seisuga 1585 inimest. Nõukogudeaja lõpul oli valla elanike arv 1931. Peale taasiseseisvumisele järgnenud suuremat muulaste lahkumist on valla elanike arv püsinud suhteliselt stabiilsena. Negatiivse iive tõttu väheneb see küll kuni paarikümne inimese võrra aastas. Loomulik iive oli Vaivara vallas 2000. aastal –11, 2001. aastal –7, 2002. aastal –16. Negatiivse iive on põhjustanud vähene sündide arv. Võrreldes 1989. aastaga on 2003. aastal 0-14 aastaste arv vähenenud peaaegu poole võrra, langedes 414-lt 239-le. Kui 1989. aastal moodustasid 0-14 aastased Vaivara valla elanikest 21,4 %, siis 2000. aastal vaid 15,3 % ning 2003. aastaks oli see vähenenud veel 15,1 %. Ka 15-64 aastaste elanike osakaal on pidevalt vähenenud. 2003. aastal oli see 61 %. Suurenenud on pidevalt üksnes 65 ja vanema ealiste hulk, moodustades 2003. aastal 24 %. Rahvastiku vanuseline struktuur on toodud joonisel 3. Naiste osakaal valla elanike hulgas on olnud alati veidi suurem kui meeste osakaal. Näiteks 2003. aastal olid valla 1585 elanikust 823 ehk 52 % naised ning 762 ehk 48 % mehed.Elanike arv on 1989 Vaivara vallas aastaga võrreldes vähenenud 17,9 % võrra.

Vaivara valla pindala on 397,97 km². Suuremad alevikud ja külad on Sinimäe, Vaivara, Olgina ja Soldina. Valla lõunaosas asuvad põlevkivi tootmise karjäärid ja kaevandused. Asustus on seal hõre, sest enamus asustusest on koondunud valla põhjaossa. Asustustihedus on 4 inimest km² kohta (Maa-ameti andmed, 2001).

2002. aastal sündis Vaivara vallas 23 last. Sündide arvud aastatelõikes on ära toodud joonisel 4. 2002. aastal abiellus vallas 20 inimest ning lahutas 9 inimest. 2002. aastal suri Vaivara vallas 39 inimest.

Vallas asub üks põhikool, kus õppetöö toimub nii vene kui eesti keeles (Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed, 2002). Üldkasutatavaid raamatukogusid on 3 ning need asuvad Sinimäel, Olginas ja Vaivaras. Raamatukogudesse on registreeritud 482 lugejat (Eesti Rahvusraamatukogu andmed, 2002). Valla elanikel on võimalik kasutada spordisaale Olginas ja Sinimäe koolis. Vaivara valla territooriumil asub hoidla ohtlike jäätmete jaoks.

Demograafilise tööturusurveindeks oli 2003. aastal 0,93 %. 2002. aastal maksis vald oma elanikele 495 000 krooni toetusi, et tagada nende toimetulekupiiri. Rahuldati 483 taotlust. Kui 1997 aastal maksti 1000 elaniku kohta 226 toetust, siis järgmisel paaril aastal vajasid toimetuleku toetust vähem inimesi. Esitatud taotluste arv hakkas taas kasvama 2000. aastal ning kõige rohkem maksti 1000 inimese kohta toetusi 2001. aastal – 409. 2002. aastal oli see 302. Ülevaate toetustest annab ka tabel 2.

Tabel 2. Vaivara vallas makstud toimetulekutoetused

2000 aasta rahvaloenduse andmetel on eesti kodakondsusega elanikke Vaivara vallas 698 ning vene kodakondsusega 239 elanikku.

Sillamäe linn asub Ida-Virumaa kirde osas Toila ja Vaivara valla vahel. Linnas elab alaliselt 16901 inimest (ESA, 2003). Nõukogudeaja lõpul oli elanikke 20561. Taasiseseisvumisele järgnes suurem väljaränne. Viimaste aastate jooksul pole suuri muutusi linna elanike arvus toimunud. Jätkub rahvastiku vähenemise trend 30-40 inimese võrra aastas ja seda negatiivse iive tõttu. Loomulik iive oli Sillamäel 2000. aastal –92, 2001. aastal –129 ning –110 2002. aastal. Kui 1989. aastal oli 0-14 aastaste arv 4850 ehk 23,6 % linna 20561 elanikust, siis 200. aastal oli nende osakaal 16,9 % ning 2003. aastaks oli nende arv langenud juba 2425 ehk 14,3 % linna rahvastikust. Vähenenud on ka 15-64 aastaste arv ja osakaal. 2003. aastal oli neid 11606 ehk 68,7 %. Suurenenud on vaid 65 ja vanema ealiste arv, mis võrreldes 1989. aastaga on rohkem kui kahekordistunud. 2003. aastal oli 65 ja vanemaid inimesi Sillamäel 2869 ehk 17 %. Pensioniealiste arvu suurenemise tõttu on tõusnud ka linna ülalpeetavate määr, mis 2003. aastal oli 45,6 %. Rahvastiku vananemise trendi on võimalik näha ka rahvastikupüramiiidist joonisel 5.

2002. aastal oli naiste osakaal Sillamäe elanike hulgas 54,6 % ning meeste osakaal 45,4 %. Arvudes vastavalt 9229 ja 7672. Elanike arv on 1989. aastaga võrreldes 2003. aastaks kahanenud 17,8 %.

Sillamäe linna pindala on 10,54 km². Asustustihedus on 2003. aasta andmete järgi 1603,5 elanikku km² kohta (Maa-ameti andmed, 2001). 2002. aastal sündis Sillamäe linnas 126 last. Sündide trend viimaste aastate lõikes on ära toodud joonisel 6. 2002. aastal abiellus linnas 143 inimest ning lahutas 116 inimest. Samal aastal suri 136 linna elanikku.

Oma elanike teenindamiseks on Sillamäe linnas üks eesti õppekeelega põhikool ning 3 venekeelset gümnaasiumi (Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed, 2002). Üldkasutatavaid raamatukogusid on linnas 2, millel lugejaid 6421 (Eesti Rahvusraamatukogu andmed, 2002). Sillamäel asub suur Kalevi spordikompleks, mille juurde kuuluvad lisaks kahele suurele saalile veel kergejõustikuhall, ujula ja jalgpallistaadion. Linnas tegutsevad vanurite hooldekodu, lastekodu, laste turvakodu. Enamus üritusi toimub Kultuurikeskuses, mis mahutab 470 pealtvaatajat. Linnas tegutseb eraõppeasutusena Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut.

Sillamäe linna demograafiline tööturusurve indeks oli 2003. aastal 1,13. Töötus linnas on suur. Linn aitab oma elanikke toimetulekupiiri toetuse maksmisega. Peale Eesti taasiseseisvumist on töötus iga aastaga kasvanud, saavutades maksimumi 2000. aastal, kui 1000 elaniku kohta maksti 503 toetust. Toetust maksti sel aastal 10587 korral, kogusummas 9778731 krooni. Alates 2001. aastast on olukord hakanud veidikenegi paranema ning 2002. aastal maksti 8558 korral ehk 2029 võrra vähem kui 2000. aastal. Ülevaate toetustest annab tabel 3.

Tabel 3. Sillamäe linnas makstud toimetulekutoetused

Üheks töötuse põhjuseks on kindlasti ka vähene eesti keele oskus ning suur eesti kodakondsuseta elanike hulk. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli eesti kodakondsus vaid 3663 elanikul ning näiteks vene kodakondsus 3995 elanikul.